Saturday, June 15, 2019

Vali siserahu

#srichinmoy#inspiration#yoga…

Allikas: Instagram @ sri_chinmoy_inspiration_quotes

Sellega on väga huvitav lugu.
Kunagi otsustasin ma sarnaste tsitaatide toel hakata tegema valikuid, mis on mulle vähem piinavad.

See polnud absoluutselt kerge, sest väga sageli on elus nii, et me piinleme kas selle pärast, et teeme midagi, mida me parema meelega ei teeks ---- või piinleme nende tagajärgede käes, mis tulevad siis, kui me neid asju ei tee.

Kas ma viin oma lapse teatrisse, kinno ja ujulasse ja piinlen, või ei vii ja mind piinab südametunnistus, et ma ei paku oma lapsele sama kokkupuudet eluga, mida teised pered jaksavad pakkuda.

Kumb piin on hullem?

No muudkui katsetasin ja katsetasin ja enda puhul märkasin, et ärajatmisest tuleb nii nii palju rahu (ma trükkisin algul "raha" - ee, jah, raha jääb ka alles, kuid see pole ilmselgelt peamine, kuna edaspidi olen ma sageli maksnud raha, et ma ei peaks ise asju tegema), et see on palju toetavam ja elujõulisem eluviis. Ma olen niimoodi hästi palju parem ema. Olen aga kuulnud, et paljud inimesed tunnevad, et nad närtsivad oma kodus. Pea-aegu kõik tunnevad, et neil on mingil määral vaja "huvitavaid asju" ette võtta ja inimestega kokku saada. No võibolla on minu puhul asi tõesti selles, et Väiku muudkui istuks minu juures ja jutustaks ... ja ta on mul targake, ta on kasvanud tõdedega, mida mina alles omandasin. Näiteks, et ei ole mingit kibedat tõde ja ilusaid valesid, vaid tõde on alati ilus. Nii et igav pole... ja tegelikult ma olen isegi järjest tugevam, mäletame mõlemad vanemaid aegu, mil ma ühe vestluse jooksul mitu korda patjadele lösutama viskasin ja rääkisin silmad poolkinni - nüüd nagu pole seda poolunes jutustamist vaja läinud.

Sageli tuleb see kõhkluspiin küsimusest, kas teha nii, nagu minult oodatakse, või teha nii nagu ma ise tahan (- tavaliselt ma tahan "mitte teha"). Kogemusi kogudes sain aru, et hetkeks võib hullem olla teisele pettumust valmistada, kuid pikemas perspektiivis on just see, mis rahu toob, sest - ma täidan ühe ootuse ära ja tuleb järgmine. Kui ma ütlen, et "teadsamiss, ma tegelt ei jaksagi üldse selliseid asju teha ja olen õppinud ei ütlema," siis see võib olla kõige viimane kord, mil see inimene mu valiku ette paneb!

Mida peaksid tegema inimesed, kes soovivad suhteid, aga rahuliku elu ka?

Mul pole kõige õrnematki aimu!

Ma soovitaks ikka alati autentne olla, aga kas see on tegelikult kasulik inimesele, kes hindab seotust rohkem kui vabadust? Ei tea.

Kunagi mu sõbranna oli hästi hädas. Ta oli ligi 20 aastat abielus olnud, kuid siis nagu armus ühte teise tegelasse, kes polnud sugugi nii esinduslik kui ta abikaasa. Püüdis seda selli muudkui maha jätta, aga nende vahel oli arusaamatu tõmme ka, kuigi polnud üldse mu sõbranna tüüp. Sõbranna rääkis mulle, kui raske on abikaasa eest varjata, et ta kogu aeg kardab, et see mees helistab või sõnumi saadab, veel rohkem sõimab ta armukest ja et ta ei saa kuidagi seda uut meest minevikku saata, kuigi vihkab teda, sest elu on nüüd nii raske ja see mees ei jäta teda rahule. Ja abikaasaga on tülid, sest naine on närvipundar, ja mees isegi ei tea, mis toimub -- arvab, et lihtsalt hulluks hakkab minema. No mina soovitasin mehele ära rääkida :D Ma arvasin, et kui saladus on väljas, siis mees teab, kus "kala" on ja naisel on kergem võõrduda sellest varumehest. Juhtus aga hoopis nii, et sõbranna rääkis oma abikaasale asja ära ja jätkas suhet ka. :D Ma soovitasin tal välja rääkida, sest ma tõesti uskusin, et ta tahab seda suhet lõpetada, nagu ta mulle juba mitu kuud rääkinud oli. Kui naine otsustas abikaasale tõtt rääkida selgus, et ... ta polnud enda vastu aus olnud. Ta tegelikult ei tahtnud kõrvalsuhet lõpetada.

Nii et ... enam ma kellelegi midagi ei soovita =D

Asjad iseenesest pole halvad ega head ja kõik situatsioonid on võimalik talumatuks keerata :D
Kui sa enda vastu aus pole, siis ei saa kuidagi ka teiste vastu aus olla, ja kust mina tean, kas inimene on enda vastu aus või pole :D
Nii et mis teistesse puutub, ma püüan soovitusi jagada isegi mitte küsimise peale ... 
Seda isegi juhul, kui ma hästi selgelt näen, kus mängib mingi illusioon.
See illusioon on seal selle pärast, et see inimene tahab/vajab seda illusiooni.
Ta pole tänulik, kui ma näitan, et see on illusioon.



Minu jaoks on tohutult eriline näha, et rühkijad tahavad kogu aeg õppida 
ja õpetajad kiidavad kogu aeg rahu, lihtsaltolemist.

Aga inimesed ei usu, et asi on nii lihtne, et valid rahu ja ongi kõik hästi.
Aga on.

No comments: