Teal Swan on viimasel ajal rääkinud üksilduse epideemiast.
Isegi tema viimane raamat kannab nime "The Anatomy Of Loneliness"
Ta väidab, et parimal juhul inimene saab hakkama, aga võiks rohkem sidet tunda teistega.
Mõtlesin, et mina olen sellest 'parimast' küll kaugelt paremas seisus.
Seda üksilduse-juttu kuude kaupa kuuldes tuli lõpuks siiski meelde, et minu üksildustunne kadus alles mõned aastad tagasi, aga seni oli kogu aeg. Polnudki meeles enam! Nüüd ei oska isegi enam meenutada, mis tunne oli olla üksildane, eraldatud, aga mäletan püüdmisi, tegusid sellest üle saamiseks ... tunnet ennast ei mäleta.
No comments:
Post a Comment