Õujee, palun mulle üks selline! :D
Thursday, February 28, 2019
Piirid
Parem reageerida kohe ebamugavuse ilmnedes, sest kui hakkame ennast alla suruma, reageerime kusagil mujal üle ja see on alati nõme :p
Harilikud imed
Loomulikult ma valisin Rohelised.
Ega mind enam muu ei huvitagi nii väga, kui looduse austamine ja tänamine, keskkonnasäästlikkus. Inimene on ka loodus, nii et põhimõtteliselt mind huvitab enesekaitse ja - toetamine :)
Muide, täna öösel nägin unes, et vaatasin uuesti enda elukohajärgsete roheliste valmisnimekirja ja esimene seal oli meie president Kaljulaid. Unes imestasin, et ma teda ei märganud valides ja mul oli kahju, et ma tema poolt ei hääletanud. Kohe selle mõtte kõrval ilmusid Kaljulaidi äärmiselt rohelised sõnavõtud :)
Tread softly
Allikas: Instagram @
Nagu laste puhul alati - mida "halvemini" me käitume, seda suuremat tähelepanu, soojust ja armastust me vajame ja just nimelt iseendalt. Mitte keegi ei saa asendada meie enda armastavat suhtumist iseendasse, kuid ma usun, et Tommy Hellstenil on õigus, kui ta ütleb, et paljud inimesed õpivad ennast armastama alles siis, kui keegi imetore 'võõras' neid armastab. See on tõesti lihtsam tee ja ma kardan, et paljude jaoks meist vajalik etapp.
Onu Tomi onnike
Ma ei tea, kas ma Eestis tahaks kuusemetsa ja jõe vahel elada - sääsed pistaksid mu nahka!
Kuigi selline onnike ei paista eriti soojakindel, tahaks mina oma metsaonni ikkagi ka palju klaasseina. Arvestades, et ma istun praegugi kogu aeg madratsisoojenduse peal (see on küll miinimumil), poleks mul külmast toast lugu - pealegi on võimalik ka soojendusega tekk ümber võtta.
Kui manifesteerimine käiks lihtsalt nii, et sa kujutled ennast soovitud olukorras sageli ette, siis elaksin ma juba ammu metsaonnis :)
Et ma seda ei tee - ju see siis pole mulle praegusel hetkel siiski parim (ja ma tean mõndagi suurt põhjust, miks see pole praegu parim).
Aga ma olen valmis ajaks, mil see on parim, isegi kui see saabub alles 30 aasta pärast :D
Nõuanne
Allikas: Instagram @
Väga hea soovitus! See ei tähenda, et sa ei näe inimest tervikuna, tema varjupoolt.
Inimesed on sageli kaotanud kontakti enda siira, avala, kartmatu osaga ja neile on hea, kui me suheldes selle osaga neist, selle esile toome.
Muidugi, me ei pea seda tegema, kui see näib rügamine :)
Mõned inimesed on nii vastuvõtlikud ... nad tulevad valvsalt, aga mahenevad kiiresti - seda on kena vaadata! :)
Tuesday, February 26, 2019
Ise ilutegija
Allikas: Instagram @
Tegid teised, mis nad tegid - oma elu eest vastutame meie ise, ja ainult meie ise.
Meie kohus on viia ennast ära ebatervest olukorrast, või muutuda nii, et oleme oma reaalsusega kooskõlas. See on elementaarne küpsus.
Teiste süüdistamine võtab meilt vajaduse ja võimaluse paremaks eluks.
Välekil on tuli!
Üks mu lemmikinimesi Instagramis, mitme raamatu autor Joseph P. Kauffman looduses tšillimas.
Tema tarkade ja heade juttude konto on .
Mõte
Allikas: Instagram @
Ei tea, kas Rumi tõesti ütles seda?
See kõlab kuidagi väga ... ebapoeetiliselt.
Eile lugesin peatüki oma suure lemmiku Nisargadatta Maharaj raamatust ja seal üks mees püüdis NM'lt välja peilida, kuidas aru saada, kas sulle on ette nähtud kannatused ja sul pole võimalik nende eest ära joosta, või peaksid ikka end välja võidelda püüdma, või hoopis enesetapu tegema, kui kannatada ei jaksa.
NM vastas selle peale väga rahulikult, et mida iganes sa teed, see ongi ette nähtud.
Kõike võib valida!
Kõik valikud on õiged, sealhulgas need, mille tegemise järel ütled "Appi! Selles kohas ma nüüd küll olla ei taha!" ja hakkad otsima teed sealt välja. See oli ka õige valik tol hetkel, mil see tehtud sai.
Nii et rahu, mitte midagi pole valesti. Me ei oska mitte kunagi kõigega arvestada, nii et tasub õppida tundma oma tundeid ja orienteeruda nende järgi. Kui seda teeme, valime endale parima võimaliku elutee, sest me ei võitle kasutult selle vastu, mis oleks loomulik ja seega meile sobivaim.
Veel, lugesin kunagi selle mõtte laiendust: käitu, nagu universumis oleks kõik sinu kasuks ... - sest see ongi nii!
Ja ongi nii!
Lihtsalt tuleb asjade heaks ja halvaks hindamine lõpetada ja uudishimuga kõik vastu võtta. Olen kogenud tänutunnet ja armastust "halbade juhtumite" puhul. Ning seejärel tunnen kohe ka tänutunnet ja armastust selle pärast, et suudan seda tunda raskustes :)
Monday, February 25, 2019
On love
"Expectations are often misunderstood as love. When things don't go as planned, we blame love for the pain that comes with the broken attachments that our expectations have created, when really this pain is coming from our inability to let go. The highest forms of love are a one way streak, giving love so that people may shine brightly, without forcing them to shine a certain way.
Many forms of modern day love commonly contain conditions, meaning that we have an idea that we want those we feel deeply for to fit into. Sometimes we don't see our hopes and expectation for the ones closest to us as conditional forms of love, because we perceive what we want for them as "good" things, like parents wanting their children to go to a particular college or to take a particular career path or to seek a particular type of partner. Unknowingly, in our wanting of what is "best" for them we limit our ability to give them the finest and most powerful part of love, which is love that gives life to internal and external freedom.
Though it may seem like a paradox, if people focus their energy on giving love without conditions it will create a more satisfying situation for all involved. Take the example of a partnership with two people, if each person focuses on giving love and supporting one anothers happiness instead of each person focusing on getting what they want out of their partner then the likelihood of each person's desires being fulfilled are much higher. If everyone focuses on giving, we each will actually receive more. Even in these small environments, the universal law of cause and effect is still apparent, what we give will ultimately come back to us in some form or another, but not necessarily on the time schedule that we want it in.
The mentality of "I will give this to you if you do this for me" immediately limits love and our collective possibilities for happiness. Sending love to all beings. May we continue moving forward into unconditional love for ourselves and all beings. May we all be happy and free."
Allikas: Instagram @
Õrn õhk
"Mindfulness meditation should be more than just watching what you are doing. What you really need to watch is your motivation."⠀
—Lama Zopa Rinpoche
Allikas: Instagram @
Eks ta ole
Allikas: Instagram @
Kahjuks ei saa me selle teadmisega midagi peale hakata.
Me ei saa endasse uskuma hakata lihtsalt selle pärast, et usume, et kui me seda teeksime, järgneksid saavutused.
Minu meelest on hädasolijale sobiv seisund muutustele avatud ausus ja leplikkus.
Me ei saa niimoodi endaga kaubelda, et muutume, kuna see on kasulik.
Sunday, February 24, 2019
Happy people
Osho ka rõhutab, et lõpetage olude süüdistamine.
Võtke täielik vastutus oma enesetunde eest enda kätesse.
Kasvage suureks.
Lõpetage õigustamine ja vabandamine, muidu te ei õpigi täiskasvanuelu elama.
Tehke oma vead omal vastutusel.
Kui tahate õnnelik olla, siis lõpetage ebaolulise oluliseks pidamine.
Hoolitsege lihtsalt selle eest, et teil oleks kerge ja hea olla, sest ainult see on tee kerge ja hea elu juurde, millesse saab suhtuda lapseliku entusiasmiga.
Näen ka, et välise süüdistajad lihtsalt ei kasva ja kõik!
Entusiasm
“Just imagine becoming the way you used to be as a very young child, before you understood the meaning of any word, before opinions took over your mind. The real you is loving, joyful, and free. The real you is just like a flower, just like the wind, just like the ocean, just like the sun.” -Don Miguel Ruiz
Hästi paljud 'mõttemeistrid' räägivad lapseliku rõõmu juurde tagasi pöördumisest.
Kuid nad kõik rõhutavad, et see peab olema tagasipöördumine - mitte ullikeseks jäämine lapsest saati.
Hingemaailm on selliseid paradokse täis.
Pead jõudma algusesse tagasi, aga alles pärast kõige vajaliku läbitunnetamist.
Saturday, February 23, 2019
Ise ilutegija
"Our desperation for other people's validation arises from our invalidation of ourselves. Once we have validated ourselves, the opinion of the masses begins to become irrelevant.
A lot of people ask me how they can continue on their path when there is invalidation from other people, the answer is by employing self-validation. And how do we get there? By understanding that we, in our truth, are beautiful, unique and deserving; through a process of self-acceptance.
We all have aspects of us which we don't like or approve of. And once we have that kind of judgement with one of our aspect that it is something we don't like, our mind will reinforce it much strongly. Our energies will go into that aspect but it will impact it negatively. And as that aspect is, essentially, a part of us – we are the one who would be negatively impacted. That impact is what is known as shame.
Shame has it's applications. But if you use it as a filter through which you look at life, you'd be setting yourself up, by default, for failure. It is time that we learn to objectively look at all kinds of our aspects as parts of ourselves; and not as our enemies, and in a way that we are able to look at both sides of it.
The next step of course is that we must learn to accept the reality of this moment. We have to become honest within ourselves about who we are, how things are, how life is, how everything is.
When we talk about personal boundaries, essentially we are talking about personal clarity. Personal clarity means that you know who you are – and what other people think or say or do is irrelavant to your experience of life. You have started to see the truth that you are your own universe, and you don't need anyone's approval.
So, don't push yourself into a self-depracating abyss. Instead, raise yourself towards a self-fulfilling experience of life. How to do that? Be honest with yourself. Live your truth. Accept yourself totally; the good, the bad and the in-between. You are fulfilled only by self-love. So, practice it.
May we all heal. May we all be free. May we all be ourselves. 😊❤"
Autor: alamir @
Present
“It has been taught for centuries that time has three tenses: past, present and future. It is utterly wrong. Time has only two tenses: past and future. The present is not part of time at all; the present is part of eternity. It is a penetration from the beyond. The past and the future belong to the earth; the present belongs to the sky. The past and the future belong to the mind; the present belongs to consciousness.”
Osho
Friday, February 22, 2019
Thursday, February 21, 2019
Lähim ja imelisim
Hmm, jaa.
Teed pole, sest sihtmärk on liiga lähedal.
Iga püüdlev milli-trilli-billimeeter viib su hoopis eemale.
Kui ma mõtlen sellele, kuidas ma 20 aastat püüdlesin 'heaks ja targaks' saamise poole ja siis lihtsalt pauhti olin kohas, kus püüdlemist enam polnud, oli aktsepteerimine ja rahu, ei oska ma mitte ühtegi etappi sellest teekonnast ära põhjendada.
Ma ei tea, miks väga kaua ei juhtunud mitte midagi ja siis täiesti järsku oli kõik käes, mida ma olin otsinud, ja väga palju rohkem veel. Õieti, see oli lihtsalt teistmoodi ja palju parem kui otsitu.
Mitte kõige õrnematki aimu pole!
Ainult imetunne ja sihitu tänutunne on.
Wednesday, February 20, 2019
Isiksus
Jõuan tasapisi lähemale sellele, mida budistid kirjeldavad kui isiksuse puudumist.
Näen seda tänu VT'le, kes ikka armastab küsida, et mida sa siis teeksid, kui ...?
Ja - mida sa mõtlesid inimesest, kes teeb/ütleb ...?
Ma pean ütlema, et ma ei mõtle ette ja ei oska öelda, mida ma siis teeksin või mõtleksin, kui midagi juhtuks. Näib võimatu sellele mõelda. Minus ei teki midagi, kui püüan end mingitesse olukordadesse panna.
See on üsna kummaline, aga mitte võimatu :)
Vihm
Ütleme nii, et talvine ja varakevadine vihm pole suurem asi ...
Aga muul ajal, aknast vaadatuna on ilus küll!
Igatsen üha rohkem loodusesse :)
Võibolla kunagi saan ka ... hakkasin lisama, et mõnes teises elus, aga jumal teab ... ehk minu järgmise elu ajal pole loodust enam ollagi.
Loodus peaks olema inimeste tervise kõrval kohe teine asi, millest me hoolime, sest me saame loodusest kõik! Isegi vahendid kunstmaterjalide loomiseks.
Aga inimesed ei hoia enam ennast, ega ka loodust.
Pole aega!
Hea nipp
Nii palju, kui mina seda olen kasutanud, see tõesti töötab!
Muidugi ei saa töö juures hakata ülemusele rääkima, kuidas tema palve teid sel ja sel põhjusel vihaseks teeb ja mida te omaette mõtlete sellest ja kuidas teil endast hale hakkab, aga kodus küll. Igal juhul töötab see paremini kui viha alla surumine ja eitamine või röökimine.
Täiega tasub proovida! :)
Ja mitte ainult viha, vaid ka nördimuse, solvumise vms puhul.
Tuesday, February 19, 2019
Ninatoppimisest
Allikas: Instagram @
Sellega on huvitav lugu.
Teiste inimeste asjadele on raske tasakaalukalt mõelda, sest kui me mõtleme neist neutraalselt, siis hakkab igav ja ei viitsi nende asjadega suuremat tegeleda, mis mõjub hoolimatuna. Kui aga laseme end haarata, siis jääme rahust ilma.
Mina võitlen selle probleemiga kogu aeg.
Tahan rahu ja ei soovi, et mind kõigi sugulaste mõtete ja tujudega kursis hoitakse, sest ma ei saa siis magada, muretsen ja kurvastan, valutan pead.
Kui ma seda teha ei taha ja välja ütlen, et pole vaja mind kursis hoida ja üldsegi - et ma lülitangi nüüdmõneks ajaks telefoni välja - siis on kogu ülejäänud vahmiil surmkindel, et ma ei hooli neist ja tahan neist lahti saada.
Ma praegu siiski teen seda ja ütlesin neile, et nad oma mõtteid-tundeid ei häbeneks, ja nagu mina luban endale oma käigud, võivad nemad endale kõiki oma tundeid lubada, mul selle kohta kobisemist pole.
Olen nüüd kirja- ja sõnumite teel suhtlusele üle läinud ja ... teeb lausa alandlikuks, kui kenasti see mulle sobib, ja et ma nii kaua siiski püüdsin teisi mõistma panna, et mul on seda vaja, mis viis solvumisteni. Parem mitte panna teiste peale seda kaasvastutamise koormat ja lihtsalt teha mis vaja ning ilma tagasisidet ootama jäämata lihtsalt rääkida, miks ma midagi teen (või ei tee).
Minupoolne rumalus oli see, et ma rääkisin oma vajadused (hetkel: kõvasti vähem 'häälsuhtlust') välja ja jäin ootama teistepoolset äratundmist ja vastutulekut. Loomulikult seda ei tulnud, nemad hakkasid hoopis võitlema oma vajaduse eest kontaktis olla (ja ma kahtlustan, et see on enesehinnangu küsimus --- kas ma ehk ei pea neid suhtlemise vääriliseks? kuhu see kõlbab, et mina ei saa neilt midagi, mida ma vajan? ma kahtlustan, et ninakirtsutamise ja solvumisega püüdsid nad panna mind tõestama, et nad on minu silmis väärtuslikud; nad ei tahtnud tunda, et nad on keegi, keda ma välja ei kannata, kuigi ma ju tegin selle perepileti kõigile :) ... mõtlesin, et see teeb asja õige lihtsaks). See tegi mu tüdinuks ja kärsituks.
Nii palju parem on lihtsalt leppida, et kõik saavad jube vihaseks su peale ja ikka teha seda, mis sul vaja on :)))
Ainult kolm-neli päeva on möödunud ja ma tundsin juba teisel päeval ennast nii palju paremini! :)
Irra-arra, kätte'i saa! :p
Monday, February 18, 2019
Perspektiiv
Ma poleks mitte kunagi uskunud, et tuleb aeg, mil ilma vajaduseta kontrollida tunnen end palju kaitstumana, kui siis, kui tulevikku ette sättida püüdsin. See tundub absurdne, sellest saab aru alles kogemuse järgselt, kuid sellisel juhul - miks keegi seda proovima peaks?
Ehk ainult siis, kui kõik sättimised on katki läinud ja uuteks sättimisteks jõudu pole ...
Vanadus
Kui miski loodusega kokku sulab, on see isegi lagunenu ja kasutuna ilusam, kui äsja tuubist välja pigistatud mood. Kui imeline oli aeg, kui lärmi ja inimesi oli vähem ja kõik oli loodus. Isegi inimesed.
Olid ajad, olid majad ...
Subscribe to:
Posts (Atom)