Vaba olemine nõuab suurt julgust.
Vaba inimene ei saa viriseda, et keegi tegi ta elu halvaks - ta ise vabalt valis selle olukorra.
Me ei taju ennast vabana, sest me ei julge.
Minu vabadussemurdmine algas vist sellest, et läksin mitmepoolsele survele alludes tööle, seal oli mul raske (asjad muutusid ka - see, mida ma lõpuks tegin polnud see, mis tööle ma algselt läksin: töötunnid muutusid, ülemus muutus jne), ma nagu ootasin inimestelt tunnistust, et nad vabandavad ... seda muidugi ei tulnud ... ja ma sain aru, et mitte kunagi ei tulegi, sest nende poolt vaadatuna ma ise läksin tööle :D
Ja ma mõtlesin, et okei siis - tänu sellele kogemusele ma enam survele ei allu.
On selline ütlus, et ära kuula nende inimeste soovitusi, kes ise tagajärgedega silmitsi seisma ei pea.
Kah õige! Kui tagajärgede eest vastutan ainult mina, siis on mul õigus ausalt otsustada, kas ma ikka tahan või ei taha midagi.
No comments:
Post a Comment